Nädal 1 - Kolm põnevat IT lahendust.

Nagu iga uus algus – “Hello world!”.  Kuigi kirjakunsti paja juures väga suure kulbiga ei õnnistatud, proovin siiski põgusalt mõtte edastada.

Valisin põnevaks IT -lahenduseks, mis oli revolutsiooniline tänapäevase IT maastiku vaatest, konteinerite tehnoloogiad. Konteinerite kasutamine on kiirendanud arenduse protsesse ning loonud maastiku mikroteenuste arhitektuurile[1]. Kuulsamatest võiks tuua välja tarkvara Docker ning Kubernetes, mida tööturul kuulutusi sirvides võib leida juba enamustest nõuete sektsioonist.

Kas ajast ees? Kuigi võib tunduda, et niivõrd suur ettevõte nagu Google võiks teha ainult õnnestuvaid tooteid, siis tegelikult see nii siiski ei ole. Kui mõelda antud ettevõtte ebaõnnestunud toodetele, siis võib tekkida ehk kohene kujutluspilt Google Glasse’st, kuid nende tootevalikus oli ka tarkvara Google Wave. Wave pidi integreerima ühte keskkonda e-maili, grupivestlused ning dokumedihalduse[2]. Suurepärane rakendus koroona ajastul, kuid väljalaskehetkel ajast ees.

Varasemad Office’i kasutajad mäletavad ehk hüplevat kirjaklambrit, mis Wordi avades kasutajatele nõu jagas – Clippy. Nüüdseks on küll Clippy Office’st eemaldatud, kuid mäluvärskenduseks või esmatutvustuseks - Clippy oli Microsofti poolt loodud assistent Office’i kasutajatele, kes animeeritult hüpeldes üritas kasutaja tähelepanu võita ning pakkus abi erinevate funktsionaalsuste kasutamisel [3]. Kindlasti oleks nõujagamise saanud teha ka kasutajatele mugavamaks, kas ehk tänapäevase lisaakna näol või juhtida kasutajad dokumentatsiooni. Enda mälestustes on tegemist küll häiriva funktsiooniga, kuid animatsioonid olid siiski lõbusad.

 

Kasutatud kirjandus:

[1] Jon Mukaj, “Containerization: Revolutionizing Software Development and Deployment Through Microservices Architecture Using Docker and Kubernetes”, pp 1-2. ,Jul.2023, doi: 10.13140/RG.2.2.23804.51841

[2] Amy Donahue, ”Google Wave: Have CTSI-minded institutions caught it?. Evidence based library and information practice.”, Evidence Based Library and Information Practice 5(4):70-82, pp. 1, Dec.2010, doi: 10.18438/B8FW48

[3] Nancy Baym, jt., “). INTELLIGENT FAILURES: CLIPPY MEMES AND THE LIMITS OF DIGITAL ASSISTANTS”, AoIR Selected Papers of Internet Research, Oct. 2019, doi: 10.5210/spir.v2019i0.10923

 


Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Nädal 2 – Kaks erinevat tehnoloogiat Interneti varasemast ajaloost

 Tänapäevases muutlikus maailmas võib vahel tunduda, et igapäevaselt internetis mitte liigeldes „jääb rongist maha“, kuid kas see vastab tegelikkusele? Vaatleme lähemalt kahte tehnoloogiat, millest ühega puutume kokku tänapäeval, kuid teine on vajunud unustuste hõlma. Internetis üksikute failide liigutamisel võib küll pääseda arhiivita, kuid suuremate koguste puhul on mõistlik neid salvestada arhiivi ning hõlpsamaks ülekandmiseks ka tihendada. Üheks selliseks arhiivifailivorminguks on ZIP, mis pärineb juba aastast 1989. [ 1 ] Aja jooksul on vorming saanud täiendusi ja muudatusi, kuid ZIP-failid on tänaseni laialdaselt kasutusel ning on jäänud oma eesmärgilt samaks. Bitnet oli 1981. aastal loodud akadeemiline võrk. Algselt ühendas see kahte USA ülikooli, kuid hiljem, aastal 1982, ühendati võrguga juba ka sarnane Euroopa võrgustik EARN (European Academic and Research Network). [ 2 ] Aastatel 1991 ja 1992 oli võrku ühendatud juba rohkem kui miljon kasutajat 49-st riigist, võimaldades
Lisateave

Nädal 3 - Uus meedia

Selle nädala teemaplokki on oodatust keerulisem käsitleda, kuna traditsioonilised väljaanded on suures osas juba üle kolinud uutesse väljunditesse ning mõned neist on isegi sulgenud traditsioonilisi kanaleid. Suuremates väljaannetes on juba palgatud inimesi, kes oskuslikult püüavad haarata turuosa uues meedias. Isiklikult arvan, et Postimees võiks olla hea väljaanne, mis kasutab oskuslikult ka uusi meediaväljundeid. Nende veebileht on ajakohane ning neil on õnnestunud integreeruda osavalt uude ajastusse. Lisaks veebilehele kasutavad nad populaarsemaid sotsiaalmeedia kanaleid, et suunata liiklust oma veebilehtedele, mis on tänapäeval väga populaarne viis kasutajate leidmiseks. Kuigi võiks nuriseda tasuta sisu puudumise üle, on see kahjuks tänapäeva uus reaalsus ning seda kasutatakse peaaegu kõikides kohalikes väljaannetes. [1] Märksa nõrgemaks on aga muutunud Kuldne Börs, mis ajakirjana oli populaarne, kuid tänapäeval veebilehe kujul tundub veidi ajale jalgu jäänud. Kuigi hiljuti tehti
Lisateave