ITSsulgPea2024

Sellel nädalal on proovikiviks analüüsida 2030. aasta digiühiskonna arengukava ning teha sellest SWOT-analüüs [1]. Varasemalt pole antud arengukavaga kokku puutunud, seega on tegemist põneva ning ka minu jaoks uue dokumendiga, mida analüüsida. Järgnevalt koostan põgusalt enda vaatest SWOT-analüüsi [2]. Strengths Arengukavas on spetsiifiliselt märgitud punkt küberturvalisuse arendamiseks. Minu arvates on antud punkt väga tähtis, kuna kõikide süsteemide loomisel peab arvestama turvalisusega ning on tore näha, et niivõrd tähtis punkt on eraldiseisvalt käsile võetud. Võttes veel ka arvesse ebalevat välismaailma turvalisust, on igati tähtis vaadelda seda punkti ka digimaailmas, et vältida võimalikku küberriski teket. Weaknesses Rääkides digitaalsest maailmast, on see pidevalt muutumises. Arengukava viiakse ellu digiühiskonna programmi kaudu, mis koostatakse neljaks aastaks ja mida uuendatakse koos riigi eelarvestrateegiaga kord aastas. Arvestades pidevat muutumist, siis  võib spekuleerida k

Selle nädala teemaplokki on oodatust keerulisem käsitleda, kuna traditsioonilised väljaanded on suures osas juba üle kolinud uutesse väljunditesse ning mõned neist on isegi sulgenud traditsioonilisi kanaleid. Suuremates väljaannetes on juba palgatud inimesi, kes oskuslikult püüavad haarata turuosa uues meedias. Isiklikult arvan, et Postimees võiks olla hea väljaanne, mis kasutab oskuslikult ka uusi meediaväljundeid. Nende veebileht on ajakohane ning neil on õnnestunud integreeruda osavalt uude ajastusse. Lisaks veebilehele kasutavad nad populaarsemaid sotsiaalmeedia kanaleid, et suunata liiklust oma veebilehtedele, mis on tänapäeval väga populaarne viis kasutajate leidmiseks. Kuigi võiks nuriseda tasuta sisu puudumise üle, on see kahjuks tänapäeva uus reaalsus ning seda kasutatakse peaaegu kõikides kohalikes väljaannetes. [1] Märksa nõrgemaks on aga muutunud Kuldne Börs, mis ajakirjana oli populaarne, kuid tänapäeval veebilehe kujul tundub veidi ajale jalgu jäänud. Kuigi hiljuti tehti

 Tänapäevases muutlikus maailmas võib vahel tunduda, et igapäevaselt internetis mitte liigeldes „jääb rongist maha“, kuid kas see vastab tegelikkusele? Vaatleme lähemalt kahte tehnoloogiat, millest ühega puutume kokku tänapäeval, kuid teine on vajunud unustuste hõlma. Internetis üksikute failide liigutamisel võib küll pääseda arhiivita, kuid suuremate koguste puhul on mõistlik neid salvestada arhiivi ning hõlpsamaks ülekandmiseks ka tihendada. Üheks selliseks arhiivifailivorminguks on ZIP, mis pärineb juba aastast 1989. [ 1 ] Aja jooksul on vorming saanud täiendusi ja muudatusi, kuid ZIP-failid on tänaseni laialdaselt kasutusel ning on jäänud oma eesmärgilt samaks. Bitnet oli 1981. aastal loodud akadeemiline võrk. Algselt ühendas see kahte USA ülikooli, kuid hiljem, aastal 1982, ühendati võrguga juba ka sarnane Euroopa võrgustik EARN (European Academic and Research Network). [ 2 ] Aastatel 1991 ja 1992 oli võrku ühendatud juba rohkem kui miljon kasutajat 49-st riigist, võimaldades

Nagu iga uus algus – “Hello world!”.   Kuigi kirjakunsti paja juures väga suure kulbiga ei õnnistatud, proovin siiski põgusalt mõtte edastada. Valisin põnevaks IT -lahenduseks, mis oli revolutsiooniline tänapäevase IT maastiku vaatest, konteinerite tehnoloogiad. Konteinerite kasutamine on kiirendanud arenduse protsesse ning loonud maastiku mikroteenuste arhitektuurile[1]. Kuulsamatest võiks tuua välja tarkvara Docker ning Kubernetes, mida tööturul kuulutusi sirvides võib leida juba enamustest nõuete sektsioonist. Kas ajast ees? Kuigi võib tunduda, et niivõrd suur ettevõte nagu Google võiks teha ainult õnnestuvaid tooteid, siis tegelikult see nii siiski ei ole. Kui mõelda antud ettevõtte ebaõnnestunud toodetele, siis võib tekkida ehk kohene kujutluspilt Google Glasse’st, kuid nende tootevalikus oli ka tarkvara Google Wave. Wave pidi integreerima ühte keskkonda e-maili, grupivestlused ning dokumedihalduse[2]. Suurepärane rakendus koroona ajastul, kuid väljalaskehetkel ajast ees. Va