ITSsulgPea2024

Neljanda vabalt valitud teemana otsustasin käsitleda andmete dubleerimist ning hoiustamist, keskendudes eelkõige fotodele. Tänapäeva maailmas on paljudele oluline hetkede jäädvustamine ning nende jagamine. Nutitelefonid on muutnud selle äärmiselt lihtsaks, enam ei pea fotograafiaks kaasas kandma eraldiseisvat kaamerat. Kuid mis juhtub, kui nutitelefon annab teada, et mälu on täis? Millised sammud aitaksid sellest sõnumist hõlpsalt vabaneda? Pilv Paljud nutitelefonide tootjad on liikunud suunas, kus pakutakse tasuta ruumi pilvesalvestuseks, ja kui see täitub, on võimalik kuutasu eest osta lisaruumi. Näiteks kasutab Apple iCloudi, mis pakub tasuta 5 GB ruumi, kuid selle täitumisel tuleb osta lisaruumi [1]. Samuti pakub pilvesalvestust Samsung, tehes koostööd OneDrive'iga [2]. Need on vaid mõned tootjad, kuid pilveteenuse kasutamise plussiks on automaatne sünkroonimine, mis vähendab riski piltidest ilmajäämiseks, kui nutitelefoniga midagi juhtub. Pilve kasutamine eemaldab ka vajaduse

Üsna spetsiifiliste IT teemade kõrval teen väikese põike ja naasen baasoskustesse ehk kolmandaks teemaks on soovitused veebis surfamiseks. Selles käsitluses ei kasuta ma väliseid materjale, vaid kirjutan pigem oma kogemustest ja mõtetest, jagades soovitusi uuele internetikasutajale. Üritan tuua ka mõned näited, kui neid antud punktidele on võimalik lisada. Teisel pindu näeb, hüperlingis palki mitte Esimesena võtan vaatluse alla hüperlingid ehk tekstisisesed või eraldiseisvad lingid, mis aitavad navigeerida kas samal veebilehel või viivad teisele veebilehele. Miks just selline lähenemine? Küpsiste nõustumisega seoses olen märganud, et paljud kasutajad ei vaevu vaatama ning kursor liigub kiiresti "aktsepteeri kõik" nupule, et tüütud hüpikud kiirelt seljatada. Sama hooletus võib esineda ka linkidega, kus URL-i kontrollimata võib kogemata sattuda pettus lehele ja halvimal juhul anda oma andmed kolmandale osapoolele. See ei tähenda, et turvalisi lehti, nagu ERR uudisteportaal, sir

Teiseks enda valitud teemaks valisin kahe konteineritega seotud tehnoloogia tutvustamise, mida olen ka ise aktiivselt kasutanud. Antud tehnoloogiad leiab tihti ka töökuulutustes, ning seetõttu langes teine postitus just antud teema kasuks. Mis on Kubernetes? Kubernetes on avatud lähtekoodiga konteinerorkestreerimise platvorm, mis võimaldab automatiseerida konteinerirakenduste haldamist ja orkestreerimist. Tänu sellele saab konteineris jooksvaid rakendusi lihtsasti juhtida ning skaleerida. Tarkvara algne looja on Google, ning lähtekood on avatud. [1] Samuti ei pea olema sügavaid teadmisi infrastruktuurist, ning mõne käsu abil on võimalik juba pakitud rakendus panna konteinerisse jooksma. Antud tehnoloogia on tähtis just mikroteenuste vaatest. [2] Mis on Docker? Docker on avatud lähtekoodiga konteinerite virtualiseerimise platvorm, pakkudes keskkonda rakenduste arendamiseks, käitamiseks ja jagamiseks. Konteinerid on väiksemahulised, eraldatud keskkonnad, mis pakuvad kõiki vajalikke ressu

Valisin esimeseks enda poolt valitud teemaks top 3 suurimat pilveteenuste pakkujat, kuna teenin igapäevast leiba DevOps-insenerina ning üldiselt puutun kokku vaid ühe konkreetse pakkujaga. Antud teemast kirjutamine annab mulle võimaluse ka ise maastikuga rohkem kursis olla ning lisan lõppu ka enda soovituse uutele avastajatele. Esimeseks vajalikuks punktiks adekvaatse nimekirja loomiseks on selgitada välja, mille alusel hierarhiat looma hakata - teenuste arv, turuosa või ehk hoopis globaalne saadavus, ehk serverite asukohad. Pannes antud küsimuse otsingumootorisse, ilmub väga palju tulemusi, kuid otsustasin ajaveebipostituse baseeruda just turuosa baasil ning kasutades selleks Yahoo! Finance [1] ning Technology Magazine'i [2] ilmunud artikleid. Lisaksin igale teenusepakkujale mõned huvitavad faktid. 1. Amazon Web Services (AWS) - 31% AWS-i turuosa Q4 2023 on väidetavalt 31% [3]. Tegemist on ühe populaarseima pilveteenuste pakkujaga, mis on minu enda kogemuse põhjal kasutusel ka Ees

Sellel nädalal on proovikiviks analüüsida 2030. aasta digiühiskonna arengukava ning teha sellest SWOT-analüüs [1]. Varasemalt pole antud arengukavaga kokku puutunud, seega on tegemist põneva ning ka minu jaoks uue dokumendiga, mida analüüsida. Järgnevalt koostan põgusalt enda vaatest SWOT-analüüsi [2]. Strengths Arengukavas on spetsiifiliselt märgitud punkt küberturvalisuse arendamiseks. Minu arvates on antud punkt väga tähtis, kuna kõikide süsteemide loomisel peab arvestama turvalisusega ning on tore näha, et niivõrd tähtis punkt on eraldiseisvalt käsile võetud. Võttes veel ka arvesse ebalevat välismaailma turvalisust, on igati tähtis vaadelda seda punkti ka digimaailmas, et vältida võimalikku küberriski teket. Weaknesses Rääkides digitaalsest maailmast, on see pidevalt muutumises. Arengukava viiakse ellu digiühiskonna programmi kaudu, mis koostatakse neljaks aastaks ja mida uuendatakse koos riigi eelarvestrateegiaga kord aastas. Arvestades pidevat muutumist, siis  võib spekuleerida k

Selle nädala teemaplokki on oodatust keerulisem käsitleda, kuna traditsioonilised väljaanded on suures osas juba üle kolinud uutesse väljunditesse ning mõned neist on isegi sulgenud traditsioonilisi kanaleid. Suuremates väljaannetes on juba palgatud inimesi, kes oskuslikult püüavad haarata turuosa uues meedias. Isiklikult arvan, et Postimees võiks olla hea väljaanne, mis kasutab oskuslikult ka uusi meediaväljundeid. Nende veebileht on ajakohane ning neil on õnnestunud integreeruda osavalt uude ajastusse. Lisaks veebilehele kasutavad nad populaarsemaid sotsiaalmeedia kanaleid, et suunata liiklust oma veebilehtedele, mis on tänapäeval väga populaarne viis kasutajate leidmiseks. Kuigi võiks nuriseda tasuta sisu puudumise üle, on see kahjuks tänapäeva uus reaalsus ning seda kasutatakse peaaegu kõikides kohalikes väljaannetes. [1] Märksa nõrgemaks on aga muutunud Kuldne Börs, mis ajakirjana oli populaarne, kuid tänapäeval veebilehe kujul tundub veidi ajale jalgu jäänud. Kuigi hiljuti tehti