Enda valitud teema 3 - Lihtsad soovitused veebis surfamiseks

Üsna spetsiifiliste IT teemade kõrval teen väikese põike ja naasen baasoskustesse ehk kolmandaks teemaks on soovitused veebis surfamiseks. Selles käsitluses ei kasuta ma väliseid materjale, vaid kirjutan pigem oma kogemustest ja mõtetest, jagades soovitusi uuele internetikasutajale. Üritan tuua ka mõned näited, kui neid antud punktidele on võimalik lisada.

Teisel pindu näeb, hüperlingis palki mitte

Esimesena võtan vaatluse alla hüperlingid ehk tekstisisesed või eraldiseisvad lingid, mis aitavad navigeerida kas samal veebilehel või viivad teisele veebilehele. Miks just selline lähenemine? Küpsiste nõustumisega seoses olen märganud, et paljud kasutajad ei vaevu vaatama ning kursor liigub kiiresti "aktsepteeri kõik" nupule, et tüütud hüpikud kiirelt seljatada. Sama hooletus võib esineda ka linkidega, kus URL-i kontrollimata võib kogemata sattuda pettus lehele ja halvimal juhul anda oma andmed kolmandale osapoolele. See ei tähenda, et turvalisi lehti, nagu ERR uudisteportaal, sirvides peaks silmad pidevalt URL-il olema, kuid antud taktikat võiks kasutada järgmistel juhtudel:

1.1) Veebilehed, kus tekst on küll soovitud keelde tõlgitud, kuid on kasutatud masintõlget (kui brauseri tõlketeenus pole sisse lülitatud).

1.2) E-kirjades olevad lingid. Alati kontrollige saatja aadressit ning vältige võõralt meiliaadressilt saadud kirjadel linkide klõpsamist.

1.3) Hüpikaknad ja teated. Kontrollige, kas veebileht on tuttav ning kas hüpiku sisu on loogiline?

Vaikimine hõbe, vormide mitte täitmine kuld

Oletame, et lähete koju pärast tööd ja võõras isik palub teil täita vorm, kuhu kirjutada oma aadress, telefoninumber ja isikukood. Kas täidaksite sellise vormi? Loodetavasti mitte. Sama kehtib ka veebis: enne oma isikuandmete jagamist mõelge hoolikalt, kes seda küsib ja miks. Kuldreegli kohaselt ei tohiks kunagi sisestada isikuandmeid suvalisele veebilehele. Eriti oluline on see finantsandmete puhul - enne kui jagate selliseid andmeid, kaaluge seda hoolikalt mitu korda.

Kolm korda kontrolli siis lae alla.

Mõeldes oma internetikasutusele suutsin korduvalt oma arvutit viirustega nakatada. Kõiki neid juhtumeid oleks saanud vältida, kui oleksin olnud ohtudest ning arvutitest teadlikum ehk kui pood müüb videomängu raha eest, siis miks peaks esimene Google'i otsing pakkuma seda tasuta? Samuti mäletan aega, kus laadisin alla faile stiilis "linkinparkalbum.exe" - noorpõlve lollused. Kui kahtlete allalaaditava faili õigsuses, uurige, kas tegemist on tõesti tasuta tarkvaraga, kas veebileht on usaldusväärne ja millised on kasutajate hinnangud. Lisaks tasub uurida erinevaid eksisteerivad failiformaate, sest igat tüüpi failil on oma tavaline vorming. Kindlasti ei pea tavapärasel kasutamisel teadma spetsiifilisi formaate kuid üldlevinumetaga võiks olla tuttavad kõik kasutajad.

Kõik mis hiilgab ei ole informatsioon.

Isiklikult arvan, et internetis liikudes on vaja olla informatsiooni suhtes kriitiline. Mõelge näiteks hiljutisele pandeemiale - igaüks võis leida just seda teavet, mida ta otsis, ignoreerides loogilist mõtlemist ja teadust. Kas suvaline blogipostitus või veebileht on tõesti usaldusväärsem kui teadlaste jagatud informatsioon? Samuti tuleks vaadata veebilehte ennast - kas see on usaldusväärne allikas või lihtsalt kiire viis omanikule reklaamiraha teenimiseks? Probleem seisneb ka populaarse otsingumootori muudatuses esimeste vastete osas, mistõttu isegi kunagi kehtivad esimesed vasted ei pruugi enam olla parimad. Soovituseks on teha mitmekordne kontroll: kui palju on usaldusväärseid allikaid, mis toetavad antud teooriat. Kui kloor on tõesti imeravim, kas kõik veekeskuse külastajad on keskmisest tervemad?

Kui Arno isaga koolimajja jõudis oli Lible ikka veel internetis

Üks kerkinud probleem, mida võiks veel käsitleda, on kulunud aeg. Kerkinud on ametid kasutajakogemuse parandamiseks ning veebilehed võistlevad kasutajate tähelepanu pärast. Väga lihtne on leida endale sobilik meelelahutus, kui tänapäeval on see kõigest mõne kursoriliigutuse kaugusel, kuid ka head asja võib olla palju. Sellest tulenevalt tasub märgata tekkinud probleemi juba varakult ning üheks lihtsaks nipiks on näiteks panna endale teatud kellaks äratus. Seega, olles veebis eksinud, tasub mõelda, kas ehk saab antud teemat uurida ka mõnel järgneval päeval. Tõenäoliselt ööga leht ära ei kao.